Back to basics

Ring saab kohe täis ja edasi saab ainult algusesse. Aasta lõppedes vaatame tahtmatult tagasi sellele, mis on olnud, mis on tehtud ja mis on tegemata jäänud. Sellel aastal on tegelikult teisiti. Palju rohkem teistmoodi, kui oli aasta või kaks tagasi. Võin öelda, et see oli üks raskemaid aastaid minu elus ja elutarkust tõi see juurde kindlasti rohkem kui aasta võrra. Olen täiskasvanuks saanud. Ja just seepärast ei vaata ma tagasi. Ei leiuta uuesti ratast ega tunne süümepiinu selle pärast, mis oleks võinud olla. Ei mõtle inimestele, kes võiks praegu olla mu kõrval, sest mõtlen neile, kes ON minu kõrval - nüüd ja praegu.

Minu lugupidamist ei ole lihtne ära teenida ja olen endale lubanud, et ei raiska enam minutitki oma elust inimestele, kes on hoolimatud, isekad ja sisutühjad. Mida rohkem te omaette olete ja teisi nende omadustega nakatate, seda parem kõigile. Ja mõelge hoolikalt järele, enne kui ütlete, et tunnete mind. Need, kellele olen näidanud oma tõelist mina, võin ma kahe käe sõrmedel üles lugeda ning SINA, kelle iseloomuomaduste hulka eelnimetatud kuuluvad, see ei ole.

Koerale tõotati rasket Koera aastat ja kuigi ma horoskoopidesse ei usu, oli see ometi nii. Lahkuminek, konfliktid ja arusaamatused nii töös kui ka isiklikus elus. Need paratamatult muudavad su mõtlemist ja eesmärke. Teevad haiget, aga teevad ka tugevamaks ja targemaks. Vead on need, mis õpetavad ning nendest õppimata jätmine on kõige suurem viga. Kuid ometigi on iga halba asi millekski hea.

Aasta on toonud minu ellu uusi inimesi, uusi põnevaid sündmusi, uusi teadmisi, mis panevad vaatama elu/asju/inimesi hoopis teisest küljest. Nii mõnedki tõekspidamised on saanud uue tähenduse. Sa ei pruugi unustada, aga õpi andestama ja liigu edasi. Ära vaata tagasi ega raputa soola vanadele haavadele. Lase neil paraneda, armid jäävad niigi olnut meenutama. Tea oma väärtust ja ära lase kellelgi, kes sind ei tunne, selle üle kohut mõista ning seda alla viia.
Ole lapsemeelne lapsikuks muutumata ja oska teha nalja iseenda üle. Ahastav on vaadata, kuidas inimesed su ümber üritavad "suureks saades" muutuda tõsiseks ja tähtsaks, unustatakse tunda rõõmu väikestest asjadest, sest everything counts in large amounts.

Haiget saades sulgud tihtipeale endasse ja kaotad usu armastusse ning usaldusse. Ei ole minagi erand, kuid ehk esmakordselt elus tundsin ennast nii lööduna ja väärtusetusena. Need tunded omakorda kiskusid mind kuskile tühja ja musta auku, kust välja pääseda oli suur ja raske töö. Igapäevasteks kaaslasteks naeratuse, hea tuju ja tahtejõu asemel said masendus ja pisarad. Olen läbi elu olnud optimist ja uskunud, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ning see on kummalisel kombel ka aidanud. Nõudis küll suurt pingutust, aga aitas ka seekord hädast välja. Mõtete ja tahtmise tugevus on suurem kui me arvatagi oskame. Õppisin ennast kõrvalt nägema ja kõige jubedam vaatepilt on näha kõrvalt, kuidas elurõõmus inimene teadmatult või teadlikult hävitab ennast ja närtsib. Sellist "musta auku" ei soovi ka oma vaenlasele mitte.

Kogu see valu aga ei suutnud hävitada lootust. Lootus ei ole lohutus, vaid edasiviiv jõud. Lootuseta pole ka usku. Kui pole usku, pole ka armastust. Pole tõelisi tundeid. Aga need on olemas. Usun endiselt, et on olemas tõeline armastus. Armastus, mis põhineb usaldusel ja austusel. Armastus, mis põhineb vabaduses, mitte kohustustes. Armastuses, kus ei loobita sõnu ja lubadusi, vaid iga päev meie endi tegudes on selle siiruse tõestuseks. Armastus, mis ei kaota sind sõprade jaoks, vaid teeb neid õnnelikuks, sest SINA oled ju õnnelik ja tahad seda õnne ka nendega jagada. Vaid koduseinte vahele lukustatud armastuse õnn on pelgalt illusioon, milles elamine pole õnn, vaid vangistus.
I wanna be treated as a queen, so i could treat him as a king, as he is.

Õppetund elust, millesse ma varem ei uskunud, ongi see, et kõik siin elus juhtub põhjusega. Kõigel on omamoodi seos ja ma pole leidnud veel situatsiooni, mis seda reeglit ei kinnita. Algul sa seda põhjust ei näe, kuid hiljem mõistad hästi, milleks see hea oli.

Lõppev aasta on andnud mulle kinnitust ja usku asjadesse, mis tunduvad olevat kaduv väärtus tänapäeva ühiskonnas. Näha, et sul on olemas tõelised sõbrad, kes on sinu jaoks alati tingimusteta olemas, on ülim tunne, mida ei anna millegagi võrrelda. See väärtus on kallim kogu maailma varandusest. Need on inimesed, kes teavad tõelist sind, kogu oma hiilguses. Teavad sinu nõrkusi ja muudavad sind tugevamaks, teavad sinu saladusi ja hoiavad neid. Kui sa naerad, on nad sinuga ja kui sa oled kurb, hoiavad nad sul käest ja nutavad koos sinuga. Sõbrad, kelle juurde oled nõus minema kasvõi keset ööd, kui nad sind vajavad. Sõbrad, kelle jaoks leidub su külmkapis alati veini ja juustu:). Sõbrad, kellele sa oled öelnud valehäbita, et armastad neid. Neile inimestele kuulub minu kõige suurem usaldus ja lugupidamine ja nad teavad väga hästi, kes nad on ka nimesid nimetamata.

Ehk olen isekas, et ei soovi teile ilusaid jõule ja vana-aasta lõppu, aga need on kõigest pühad, mis tulevad ja lähevad, aga ei jää. Ma tahan teile öelda, et armastan teid, siiralt ja isetult, ja ma soovin, et kõik tulevad aastaringid tooksid teile topeltkoguse seda rõõmu ja hingerahu, mida on mulle andnud teadmine, et mul olete TEIE. Hoidke neid soove oma südames, need on jäävad aastaringidest hoolimata.

Alati teie,
Evelyn