Loomise rõõm. Kas selleks, et olla kunstnik, peab midagi kätega looma, midagi katsutavat ja nähtavat?
Aga kui luua seda, mida me kuuleme või loeme? Luua sõnu, mis liigutavad, luua helisid, mis sunnivad meid kuulama ja unistama ning mis omakorda loovad uut inspiratsiooni ja loomingut.
Meie elu on igapäevaselt nii kiire, et harva tegelikult suudame hetkeks peatuda ja kuulata.
Maailm ise on muusa, kuid kui inimeses puudub loomingulisus, siis see, mis teda ümbritseb, pigem ärritab teda ja ta põgeneb selle eest, otsides rahu ja vaikust.
Ümberringi aga on niipalju põnevat, mida me põgenedes ei märka. Inimeste pilgud, nende näoilmed, naeratused, hääled. Kõik meid ümbritsev on on tegelikult omamoodi meie enda looming, mida aga me kunstiks ei nimeta ja mille autoriks keeldume end tunnistamast.
Mattununa argielu muredesse jookseb kõik lihtne meist mööda. Samal ajal, kui otsime midagi erilist ja sukeldume elumerre teadmata, kuhu poole ujudagi, istub muusa meie kõrval ja kõlgutab jalgu. Uskuge mind, tal on tihti väga igav. Minu isiklik muusa on loobunud minu järel ootamast. Kui ma teda ei näe, lendab ta lihtsalt uitama, kuid ta teab täpselt, millal ma teda ootan. Samas on ta mulle selgitanud, et minu argipäevad mõjuvad talle ahistavalt ning tal puudub tihti hingamisruum, mis lämmatab tema hiilgavad ideed. Tal on õigus. Looming vajab vabadust ja sõltumatust.
Kõige ahistavam tunne on see, kui sa tead, mida ihkad teha, kuid ühel või teisel põhjusel ei ole see võimalik. Aeg, või õigemini selle vähesus või puudumine, tapab loovuse. Kuiv teooria ei ole minu jaoks, see on sundolukord, mille mõjul tapan oma head iseloomu, teist poolt - artisti.
Teisalt tegudes aga eelistan olla praktik - õppida praktikutelt ja kogemustest. Oskad õpetada, oska ka ise teha. Teravaid nurki ja paindumatust ma ei kannata, need tekitavad vaid konflikte. Kitsarinnaline inimene ei loo midagi, tema kitsas silmaring ja sallimatus on tema elu teravnurgad, mis peletavad teisi eemale.Vaid see, kes teab palju, tunnistab ka, et teab piisavalt vähe, et olla avatud uutele tarkustele ja laiendada silmaringi. Nad annavad meeleldi nõu ja on suheldes oma teadmistes avatud nii sisse- kui ka väljapoole. Nad on loovad ja sisemiselt ilusad, aeg-ajalt ehk pisut edevad ja egotsentrilised, ent see tuleb neile andeks anda - need egod on nii isikupärased.
Tõsi ta on, et kunst on kunstis kunsti näha. Tõlgendame me kõik seda erinevalt, ka kriipsujuku võib olla teos, oleneb, mis nurga alt vaadata. Ja pealegi oleks maailm üks hirmus igav koht, kui meil oleks kõigest ühine arvamus. Diskussioon on aga edasiviiv ja loov jõud. Art makes the world go round. M.O.T.T
