Süda on suur ja täis jagamisrõõmu. Hing aga jääb tühjemaks. Tühjemaks täiesti seletamatul moel. Nagu oleks kõik endast ära jaganud. Jagajale jäävad näpud? Paraku ei, see jagamine on olnud sootuks teistsugune. Jagamine ilma tagasisaamise ootuseta - selline, mis kosutab hinge ja muudab sind vaikselt aga visalt paremaks inimeseks teiste ning eelkõige enda jaoks. Ilma igasuguse tagamõtteta. Südame küllusest hakkab suu rääkima, kuid hinge tühjusest see vaikib ning püüab kõik endale hoida. Vaikib eneseuhkusest ja kartusest näidata end nõrga ja saamatuna. Täpselt niikaua kui vaikus muutub liiga valjuks. Viimase hetkeni usud, et saad ise sellest jagu ning ei tarvitse kellelgi teada, et sa ei olegi alati nii rõõmus ja tugev nagu välja paistad. Aga igal hingel on oma mentorid – inimesed, kellele sa annad endast palju, kuid kes ei ime sind energiast tühjaks. Inimesed, kellele jagad end märkamatult ning kelle ees pole mõtet maske teha. Minu elus on vesi olnud paraku paksem kui veri ja hindan neid inimesi kõrgelt. Võibolla ehk jõuluaja lähenedes tekitabki "vedel veri" alati hinge pisut tühja koha, ent lisab "veele" seda enam väärtust.
Ühe õppetunni olen elult aga see-eest juurde saanud. Olen nüüdseks täiesti kindel, et kõik elus juhtub põhjusega. Tarkus, mida õpikutest ei leita ja koolides ei õpetata. Õnnelik tuleb olla nüüd ja praegu, antud hetkes. Alati ei ole seda lihtne järgida, kuid mõtle: kuidas teaksidki, mis on õnn, kui pole õnnetu olnud? Kellegi jaoks oled ka sina "mentor" ja usu: whatever you send out, you'll get back times three.
Ühe õppetunni olen elult aga see-eest juurde saanud. Olen nüüdseks täiesti kindel, et kõik elus juhtub põhjusega. Tarkus, mida õpikutest ei leita ja koolides ei õpetata. Õnnelik tuleb olla nüüd ja praegu, antud hetkes. Alati ei ole seda lihtne järgida, kuid mõtle: kuidas teaksidki, mis on õnn, kui pole õnnetu olnud? Kellegi jaoks oled ka sina "mentor" ja usu: whatever you send out, you'll get back times three.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar