Vaikides ei saa aru, rääkides mõistame valesti. Aga kuulates? Me küll kuuleme teisi, aga kas me ka neid tõesti kuulame? Tihti ehk mitte, sest mingil põhjusel me ei süvenegi. See aga on põhjustatud sellest, et meid ei huvita. Ja see on nii. Pole mõtet otsida muid vabandusi.Kuulamise kunsti olen ise viimaste aastate jooksul tublisti omandanud, kuid praktikasse on see tugevalt rakendunud ehk just viimase 2 aasta jooksul. Üks huvitavamaid asju elus on kuulata inimest, kes räägib hingest ja sa tead, et ta räägib, sest usaldab sind. Sel hetkel on sul justkui võim teise üle, sest kogutud teadmised annavad selle võimu. Ja selle võimu kasutamine omakorda lahterdabki inimesi. Me kas kuritarvitame seda või oleme vastupidiselt usaldusisikud, kellega räägitakse isegi siis, kui me parajasti ei oska ühtegi head nõu anda.
Kuulamise kunst on ka teistpidi kasulik. Kui oled kord õppinud tõlgendama inimese käitumist ja tema väljendumist, suudad tunduvalt lihtsamalt ära tunda, missuguse inimesega on parajasti tegemist. Ta reedab end iga näoilme, liigutuse ja isegi hääletooniga. Ma ei pea ennast väga heaks inimestetundjaks, aga ühtteist olen ma siiski õppinud. Samuti ei usu ma oluliselt horoskoopidesse, aga 99% ulatuses väljenduvad tähemärgid inimeste käitumises ja olemuses.
Kedagi usaldada on alati riskantne ja vähesed meist on need õnnelikud, kes usaldades pole vastu näppe saanud. Seega oleks ju lihtsam kõik endasse koguda ja nende teadmistega elada. Ja see omakorda muudabki iseteadvaks. Olgu tunne hea või halb, hoiad selle omale, sest raudselt on keegi, kes suudab selle sinu vastu pöörata. Sama on haigetsaamisega. Lihtsam on ju üksi olla, sest siis ei saa keegi haiget teha. Isegi siis, kui ei taheta enam üksi olla. Endassetõmbumine viib aga paratamatult üksinduseni, sest keegi pole piisavalt usaldusväärne ja tahab tingimata haavata. Lihtsam on varjuda urgu ja liiv peale kraapida.
Aga kui on keegi, kes hoolib? Ja üleüldse - kuidas kuulata inimest, kes vaikib? Kõik ülejäänud märgid annavad mõista, et ta süda on raske. Mõistetav on olukord, kui ei taheta rääkida, misiganes põhjusel, ja nii ka ennast väljendatakse. Tõsi, pigistada ei saa kedagi. Kuid vaikus..täielik mõistetamatu selgitamatu vaikus. Võite alati kindlad olla, et teie elus on vähemalt paar inimest, kes teid nö pilguga saadavad ning mõistetamatutele küsimärkidele vastust otsivad. Nende loomusesse on sisse kodeeritud kaastundlikkus. Ja just kaastundlikkus, mitte haletsus. Neid ei ole mõtet segamini ajada. Need inimesed hoolivad ning enne, kui vaikite, mõelge järele - kas need inimesed on sellist käitumist ära teeninud? Mida teete teie nende heaks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar