Pane uks kinni, tuul tõmbab..

Kas on aeg luukered kappi panna ja elus kannapööre teha? Ammu oleks aeg olnud. Mugavustunne ja minevikuvarjud aga meelitavad meid siiski mõtlema enne kui ukse kinni lööme. Mõni uks aga jääbki praokile ja kummitab meid tõenäoliselt kogu ülejäänud elu, kuigi me sealt kunagi sisse enam ei astu. Teised uksed aga jätame teadlikult irvakile, et õigel hetkel taas jalg vahele lüüa ning sisse astuda nagu pole kunagi ära olnudki. Üle jäävad seega need uksed, mis sulguvad igaveseks ja sissepääs sinna jääb suletuks isegi kui väga tahaks. Aga miks tahakski sa logistada roostes hingedega pehkinud ust, mis iga väiksema liigutuse peale tõenäoliselt kõrvukriipivalt kriiksub? Sinu ees on hulgaliselt uusi stiilselt nikerdatud hääletult avanevaid uksi, mille taga on sootuks teine maailm. Astuge palun sisse!